Asjade internetis suhtlevad omavahel lugematud seadmed, sealhulgas seadmed, mis peavad hakkama saama ilma välise toiteallikata. Energiatõhusus on nende seadmete puhul eriti oluline. Ja mitte ainult puhtalt toimimises, vaid ka ülekandetehnoloogias. Eriti energiatõhusad mobiiliradiotehnoloogiad on kitsaribaline IoT (NB-IoT) ja Long Term Evolution for Machines (LTE-M). Mõlemad on nn madala energiatarbimisega laivõrgud (LPWAN) ja on tuntud selle poolest, et nad tarbivad andmeedastuseks võimalikult vähe energiat.
Nii LTE-M kui ka NB-IoT kuuluvad madala võimsusega laivõrkude (LPWAN) kategooriasse. LPWA (Low-Power Wide-Area) võrgud on õige valik asjade interneti rakenduste jaoks, kus energiatarbimine, hoonete läbilaskevõime, aku kestvus ja eelkõige kulud on olulised. Mõlemad traadita tehnoloogiad sobivad ideaalselt ka lõppseadmete jaoks, mis edastavad vaid aeg-ajalt väikeseid andmemahte. Lihtsad raadiomoodulid, mis piirduvad vaid vajalike funktsioonidega, muudavad mõlemad võrgustandardid kulutõhusaks ja energiasäästlikuks. Selle tulemusena sillutavad NB-IoT ja LTE-M teed asjade internetile paljudes valdkondades, kus võrgud olid varem liiga kallid ja keerulised. Hoolimata kõigist sarnasustest nende kahe tehnoloogia vahel on NB-IoT ja LTE-M vahel siiski ka mõned erinevused. Mõlemal tehnoloogial on oma tugevused ja seetõttu sobivad need eriti hästi teatud rakendusvaldkondade jaoks.
+
++++
+++
++++
+
++
+++
+
++++
+++
++
++
++++
+++
++
+
LTE-M on uuem mobiiltehnoloogia, mis on spetsiaalselt välja töötatud asjade interneti jaoks. LTE-M mobiilside standard põhineb 4G-l ja on mõeldud asjade internetiühenduse jaoks. Seetõttu kasutatakse seda peamiselt füüsiliste esemete juhtmevabaks ühendamiseks internetiga. See LTE-M-i kaudu toimuv traadita ühenduvus on aluseks paljudele uutele põnevatele rakendustele.
Võrreldes näiteks NB-IoT-ga pakub LTE-M suuremat andmesidekiirust (kuni 1 Mbit/s) ja väiksemat viiteaega. Igal ajal on võimalik nii üles- kui ka allasuunamine (st side mõlemas suunas). Pikemas perspektiivis toetab LTE-M ka kõnet (VoLTE). See tooks eelkõige kasu turvalahendustele, mis käivitavad hädaabikõnesid autodes või liftides. Kuna sagedusribad on litsentseeritud, on LTE-M kasutamiseks vaja spetsiaalseid M2M SIM-kaarte. Nii suuremad võrguoperaatorid kui ka meie kui sõltumatu operaator pakume LTE-M jaoks vastavaid SIM-kaarte. Selles artiklis selgitame meie M2M SIM-kaartide erilist eelist LTE-M jaoks võrreldes võrguoperaatori omadega.
Kuna LTE-M põhineb LTE 3GPP standardil, on see 5G-võimeline. Selle tehnoloogia kasutamine nõuab ainult olemasoleva võrgu tarkvarauuendust. Pärast seda, kui paljud võrguoperaatorid kogu maailmas eelistasid esialgu NB-IoT kasutuselevõttu, lükati LTE-M-i kasutuselevõttu edasi. Eeldame, et enamik võrguoperaatoreid pakub lõpuks oma asjade interneti strateegia raames mõlemat tehnoloogiat, mitte ei vali ühte või teist.
Erinevalt NB-IoT-st on LTE-M võimeline sujuvaks raadiosageduselemendi vahetuseks ehk "üleandmiseks". NB-IoT-seade peab iga kord, kui ta vahetab raadiosagedusjaotust, välja- ja uuesti sisse logima. LTE-M-i puhul toimub see vahetus katkestusteta, mistõttu LTE-M sobib eriti hästi rakenduste jaoks, kus on liikuvaid andureid. Siinkohal saavad rakendused kasu ka suuremast andmesidekiirusest (kuni 1 Mbit/s), mis tähendab, et NB-IoT-ga võrreldes saab kiiremini edastada rohkem andmeid. Üldiselt on andmepaketi edastamiseks allikast sihtkohta kuluv aeg veidi väiksem kui NB-IoT puhul. See tähendab, et LTE-M sobib ka rakendusteks, kus andmed tuleb võimalikult kiiresti töötlemiseks vastu võtta. Teisest küljest on LTE-M-i hoonete läbilaskvus mõnevõrra kehvem kui NB-IoT-l. Seetõttu on NB-IoT vastuvõtmine keldrites, parklates ja rohkem varjatud piirkondades tugevam kui LTE-M-i puhul. Lisaks sellele on NB-IoT puhul energiatarbimine - isegi kui see on LTE-Mi puhul juba väga säästlik - tiksu võrra väiksem. LTE-M-i riistvaramoodulid on samuti veidi kallimad kui NB-IoT-i omad.
NB-IoT, millele mõnikord viidatakse ka kui LTE Cat-NB, on samuti kitsaribaline traadita standard, mis on mõeldud spetsiaalselt asjade interneti jaoks. See põhineb olemasolevatel mobiilsidevõrkudel ja sobib ideaalselt asjade interneti rakenduste jaoks, mis peavad aeg-ajalt edastama vaid väikeseid andmemahte. Näiteks võrkudest sõltumatud andurid, mis peavad registreerima täituvust, tarbimist või temperatuuri. Erinevalt LTE-M-ist ei saavuta NB-IoT päris nii madalaid latentsusi ja ainult väiksemaid andmeedastuskiirusi (kuni 127 kbit/s), kuid see tarbib ka vähem energiat ja liigub paremini läbi seinte. See tähendab, et hea ühendus on võimalik ka (maa-alustes) keldrites, garaažides või muudes hoonetes, kus raadiolainete jaoks on palju takistusi tänu suurele levialale. Eriti vee või gaasi aruka mõõtmise, parkimisandurite ja hoonete haldamise puhul võib NB-IoT olla andmeedastuse lahendus. Energiatõhususe osas: olenevalt konfiguratsioonist saab NB-IoT abil arendada rakendusi, mis võivad töötada kuni 10 aastat ühe akuga. Selline pikk aku tööaeg on eriti atraktiivne hooldustsüklite ja hoolduskulude seisukohast.
NB-IoT suur eelis on see, et NB-IoT abil saab ühendada mitusada tuhat seadet ühe mobiiliradioelemendi kohta. See tähendab, et suure hulga andurite puhul ühes raadioküünla piirkonnas või juhul, kui raadioküünla on tihedalt hõivatud teiste rakenduste poolt, on katkestuste oht väiksem. Väiksemate rakenduste puhul räägib NB-IoT kasuks ka kulutegur: NB-IoTga suhtlemist tagavad moodulid on üldiselt üsna odavad. See tähendab, et ka väiksematele rakendustele sobivaid andureid saab toota, ilma et lõpptoode oleks väga kulukas.
Nii NB-IoT kui ka LTE-M kiibistikud keskenduvad raadioomadustele ja energiasäästufunktsioonidele (nt puhkerežiim, pikaajalised jälgimisala uuendused ja laiendatud katkendlik vastuvõtt), mis tagavad optimaalse energiatõhususe.
Nii NB-IoT kui ka LTE-M avaldavad muljet madalate kasutus- ja teenusehindadega ning soodsate moodulite kuludega. See on võimalik tänu kiibistikute disainile, mis loobub ebavajalikest LTE-funktsioonidest ja suurendab tootmismahte üldiselt.
Võrreldes GSMiga on NB-IoT ja LTE-M kuni 20 detsibelli (NB-IoT) ja 15 detsibelli (LTE-M) võrra suurema võimsustihedusega. See saavutatakse kitsasriba-modulatsioonimeetodite ja mitmekordse ülekandekorduse abil.
NB-IoT ja LTE-M töötavad väga lihtsalt plug & play abil. Andureid saab ühendada otse NB-IoT ja/või LTE-M võrku ilma kohalike võrkude või väravate paigaldamiseta.
NB-IoT ja LTE-M on ülemaailmselt standardiseeritud tehnoloogiad. Mõlemad võrgud kasutavad LTE turvamehhanisme vastavalt 3GPP-le ning turvafunktsioone vaadatakse pidevalt üle ja täiustatakse.
NB-IoT ja LTE-M põhinevad mõlemad LTE-tehnoloogial ja neid saab seetõttu hõlpsasti integreerida olemasolevatesse LTE-infrastruktuuridesse tarkvara uuendamise teel.
Kas LTE-M või NB-IoT - igaüks, kes seisab silmitsi otsusega kasutada oma asjade interneti projekti jaoks ühte neist kahest tehnoloogiast, peaks kaaluma järgmist: Mis on kesksel kohal? Kulud ja pikad tööajad või loeb andmeedastuse kiirus? Kas lahendus on liikuv või on see kasutamisel statsionaarne? Kas lõppseade edastab andmeid ainult aeg-ajalt või on oluline suurem ülekandesagedus? olulist rolli mängib ka geograafiline rakenduspiirkond. NB-IoT on praegu rohkem levinud Ida-Euroopas, Venemaal ja Aasias. GSMA andmetel on mõlemad tehnoloogiad juba kättesaadavad Lääne-Euroopas, Ameerikas ja Austraalias. See tähendab, et kõik, kes plaanivad projekte kõigis neis piirkondades, on praegu parem NB-IoT-ga. Siiski võtavad võrguoperaatorid üha enam kasutusele ka LTE-M-i, mis tähendab, et leviala lähitulevikus ühtlustub. Me saame teile juba praegu pakkuda M2M SIM-kaarte, millel on LTE-M leviala paljudes riikides. Lisateavet meie võrgu katvuse kohta erinevates riikides leiate siit. Hea teada: Meie M2M SIM-kaartidega ei pea te pühenduma ühele tehnoloogiale - meie SIM-kaardid toetavad tehniliselt kõiki tuntud tehnoloogiaid alates 2G-st kuni 5G-ni, samuti NB-IoT ja LTE-M.
