Alati parimas kohalikus võrgus, kus iganes sa ka ei viibiks. See ei ole soovmõtlemine, ja just sellepärast ongi meil olemas M2M SIM-kaardid. Meie SIM-kaardid kasutavad riigisisese rändluse kaudu erinevate võrguoperaatorite mobiilsidevõrke. See tähendab, et need pakuvad stabiilset ja turvalist M2M-ühendust asjade interneti seadmetele peaaegu kõikjal.
Asjade internet kasvab. Iga päev ühendatakse omavahel üha rohkem asjade interneti seadmeid ja esemeid ning nendega seotud teave tehakse M2M-side raames võrgus kättesaadavaks. Selleks, et asjade interneti seadmete poolt kogutud andmeid saaks aga üldse võrgus töödelda, peavad need kõigepealt sellesse võrku sisenema.
Siinkohal tulevad mängu mobiilside ja meie M2M SIM-kaardid. Lõppude lõpuks saab kogutud andmeid edastada kiiresti ja turvaliselt mis tahes asjade interneti seadmest mobiilside kaudu. Mobiilside on väljakujunenud ja standardiseeritud tehnoloogia ning infrastruktuur on peaaegu kõikjal kättesaadav. Ja mitte ainult Saksamaal, vaid kogu maailmas. Seepärast kasutatakse M2M-side jaoks väga sageli mobiilsidet. Siinkohal on takistuseks see, et üleriigiline kättesaadavus, eriti Saksamaal, ei ole saavutatud ühe võrguoperaatori poolt, vaid ainult kõigi võrguoperaatorite mobiilsidevõrkude kaudu koos.
Saksamaa Liitvõrguameti andmetel (artikkel on välja otsitud 28.10.2021) on üksikutel võrguoperaatoritel võrgu katvuse osas veel palju järele teha: umbes 7,2 protsenti kogu Saksamaa pindalast loetakse "halliks alaks". Ainult üks suuremate võrguoperaatorite mobiiltelefonivõrk on 4G standardis kättesaadav, mis suurendab katkestuste ja katkestuste ohtu. Mõnes liidumaal, näiteks Baierimaal, on olukord veelgi hullem: Seal on maksimaalselt ühe mobiilsideoperaatori võrk kättesaadav 15,5 protsendil kogu piirkonnast.
Selline ebaühtlane katvus näitab, kui oluline on asjakohaste M2M SIM-kaartide kasutamine asjade interneti ja M2M-projektide puhul.
Erinevalt erasektori nutitelefoni SIM-kaardist võib M2M SIM-kaart kasutada ka erinevate võrguoperaatorite võrke riigisiseselt. Seda nimetatakse riigisiseseks rändluseks. M2M SIM-kaarte nimetatakse seetõttu ka rändlus-SIM-kaartideks või mitut võrku hõlmavateks SIM-kaartideks. Riiklik rändlus on võimalik, sest meie kui M2M SIM-kaartide pakkuja oleme sõlminud rändluslepingud erinevate võrguoperaatoritega. Need lepingud võimaldavad meie M2M SIM-kaardid ühendada meie lepingupartnerite võrkudega.
Kõik riiklikud rändlusteenused ei ole ühesugused. Siin on väike, kuid peen erinevus, mis on asjade interneti ja M2M-projektide jaoks väga oluline. Me räägime kontrollitud rändlusest ja kontrollimatust rändlusest.
Meie SIM-kaartide puhul ei loe mitte võrguoperaator, vaid ainult asukohas olemasoleva mobiilsidevõrgu tugevus. See on oluline, sest mobiilsidevõrgu kättesaadavus sõltub asukohast: mõnikord on ühe teenusepakkuja võrk kõige tugevam, mõnikord teise teenusepakkuja võrk. Kui teenusepakkuja ise annab välja M2M SIM-kaarte, siis on need tavaliselt orienteeritud võrguoperaatorile, mitte võrgu tugevusele. Konkreetselt tähendab see, et kui teenusepakkuja V väljastab SIM-kaardi, eelistab see alati ühendust teenusepakkuja V võrguga - olenemata sellest, kui kehv on ühendus tema võrgus sel ajal. Alles siis, kui V ei paku enam võrku, lubatakse asjade interneti seadmel sisse logida mõnda teise mobiilsidevõrku.
Kuna meie SIM-kaardi puhul loeb ainult vastava asukoha olemasoleva mobiilsidevõrgu tugevus, lubatakse seadmetel vahetada võrku, kui mõni teine teenusepakkuja pakub paremat ühendust kui V. Võimalust valida või kasutada võrku täiesti sõltumatult teenusepakkujast nimetatakse kontrollimatuks rändluseks või võrgu sõltumatuseks.
