LTE-M ja NB-IoT: õige tehnoloogia teie asjade interneti projekti jaoks

Kõrge andmeedastuskiirus ei ole paljude asjade interneti seadmete, näiteks andurite jaoks tingimata vajalik. Energiatõhusad ja stabiilsed ühendused on palju olulisemad. Seda võimaldavad nn LPWAN (Low Power Wide Area Network), näiteks LTE-M ja NB-IoT.

LTE-M ja NB-IoT abil on asjade interneti seadmed tulevikukõlbulikud

Traditsiooniliselt seostatakse kiireid lairibavõrke 4G ja 5G võrgupõlvkonnaga. Kuid need kõrged andmesidekiirused ei ole paljude asjade interneti seadmete, näiteks andurite jaoks hädavajalikud. Energiatõhusad ja stabiilsed ühendused on palju olulisemad. Seda võimaldab nn LPWAN (Low Power Wide Area Network). Nende erinõuete täitmiseks on paljud võrguoperaatorid rakendanud LPWANi standardid LTE-M ja NB-IoT oma võrgusagedustes. Kui 2G-, 3G-, 4G- ja 5G-võrke kasutatakse intensiivselt ka tarbimisvõrkude sektoris, siis LTE-M ja NB-IoT-võrgud on välja töötatud spetsiaalselt ja eranditult asjade interneti rakenduste jaoks.

Vaatamata kõigile LTE-M ja NB-IoT sarnasustele on nende standardite vahel siiski olulisi erinevusi. Käesolevas artiklis tahame neid analüüsida ja tuua esile, milline standard sobib eriti hästi milliste kasutusjuhtumite jaoks. LTE-M ja NB-IoT võrgu leviala on piirkonniti väga erinev ning kõik operaatorid ei ole juba sõlminud rändluslepinguid. Mõnedes võrkudes töötavad LTE-M ja NB-IoT praegu ka rändluse kaudu tavalise võrgupiirkonna osana. Pidevat kättesaadavust saab aga tagada ainult vastava rändluslepinguga.

Mis iseloomustab LTE-M-i?

LTE Cat M1 või lühendatult LTE-M on Long Term Evolution for Machines'i lühend. Tehnoloogia põhineb 4G-võrgul, kuid seda rakendatakse ka 5G-võrgus. Erinevalt tavalisest LTE-võrgust, kus allalaadimiskiirused 25 Mbit/s - 50 Mbit/s on tavapärased, saavutab LTE-M allalaadimisel ja üleslaadimisel kuni 1 Mbit/s. See kiirus ei ole piisav suuremate andmemahtude, näiteks videoülekannete jaoks. Küll aga sobib see väiksemate andmepakettide edastamiseks anduritelt. LTE-M-i teine eesmärk on usaldusväärselt ühendada ka raskesti ligipääsetavad seadmed, näiteks keldrites või kaugetes piirkondades. Selle saavutamiseks edastatakse andmepakette mitu korda. Kui lõppseade ei võta andmeid üks kord vastu, teeb LTE-M veel kordseid katseid pakettide vastuvõtmiseks.

LTE-Mi tüüpiline latentsus on umbes 15-30 ms, mis vastab ligikaudu standardse LTE latentsusele. LTE-M-i puhul on võimalik ilma probleemideta ühelt raadiosagedusjaamalt teisele ümber lülituda. Seetõttu sobib see tehnoloogia ka mobiilsete, mitte-statsionaarsete rakenduste jaoks. Lisaks andmesideteenustele võimaldab LTE-M ka kõneteenuste ja SMSi kasutamist. Kuna LTE-Mi arendamist kiirendati kõigepealt Põhja-Ameerikas, on võrgu katvus Ameerikas eriti hea.

Mis on NB-IoT puhul erilist?

Narrow Band IoT (NB-IoT) on teine standard, mida paljud võrguteenuse pakkujad rakendavad 4G ja 5G võrgus. NB-IoT-võrkude kasutuselevõtt algas kõigepealt Euroopas. Selle tulemusena on NB-IoT praegu kõige laialdasemalt kasutatav LPWAN-tehnoloogia, eriti Euroopas.
NB-IoT andmesidekiirused on eriti madalad. Andmesidekiirus on allaliinis vaid 26 Kbit/s, ülesliinis kuni 66 Kbit/s. Mitmesekundilise (kuni 10 sekundit) latentsusega on ka pikk viivitus andmete saatmise ja vastuvõtmise vahel. Juba see näitab, et NB-IoT ei sobi rakendusteks, kus reageerimisaeg on oluline. Kui tahaksite näiteks juhtida garaaži ust, avaneks see alles pärast märgatavat viivitust. Näiteks lämmastiku väärtuste mõõtmisel ei ole iga sekund oluline, seega sobiks NB-IoT hästi andmete edastamiseks.

Milline on parim tehnoloogia, mida kasutada?

Nagu näete, on tehnilised näitajad erinevad. Sõltuvalt rakendusstsenaariumist võib LTE-M või NB-IoT olla teie projekti jaoks sobivam. Näiteks kui soovite kasutada nutikellasid või varustada sõidukeid jälgimisseadmetega, mida jälgitakse reaalajas, siis peaksite kaaluma LTE-M-i. Kui kasutate staatilisi seadmeid, näiteks küttetermostaate või ilmajaamu, siis oleks NB-IoT parem valik. Eelkõige peaks siin eeliseks olema hea levik ja isegi suurem energiatõhusus. Tänu LTE-M võrgu suuremale ribalaiusele sobib see tehnoloogia ka kasutusjuhtumite jaoks, mis on mõeldud kasvuks. NB-IoT puhul ammendub ribalaius kiiresti. Kui aga andurid peaksid tulevikus rohkem andmeid edastama, on vaja tehnoloogiat, mis võimaldab skaleeritavust, mida LTE-M pakub. See kehtib ka tarkvarauuenduste kohta, mida saab LTE-M kaudu hõlpsasti edastada, samas kui NB-IoT puhul võib see olla keeruline.

Mõned LTE-M ja NB-IoT võrgud on juba saadaval teie wherever SIM . Lisateabe saamiseks või küsimuste esitamiseks võrgupiirkonna kohta võtke ühendust meie müügimeeskonnaga.

Autor:
Laura Gaber
Kuupäev:
13.02.2024
Laura Gaber, M.Sc., on meie kahest Marketing Laurast kõige kauem töötanud. Kölnis sündinud naine töötas mitu aastat ELi tasandil taastuvenergia sektori kommunikatsioonivaldkonna kõikehõlmavana. 2016. aastal viis Laura uudishimu teda kaugemale - otse põhja ja meie sülle. Sellest ajast alates on ta igapäevaselt tegelenud digitaliseerimise, M2M-kommunikatsiooni ja asjade interneti viimaste arengutega.

Rohkem IoT uudiseid

Kas teil on küsimusi meie M2M ja IoT SIM-kaartide kohta?

Kirjutage meile või helistage meile - meie ekspertide meeskond ootab teid.

Võtke ühendust M2M ekspertide meeskonnaga